Kutsehariduskeskuse teise kursuse noormees taastab vabal ajal uunikumi

20.12.2021

Eesti üks suuremaid automüüjaid Amserv on pakkunud kutsehariduskeskuse noortele autotehnikutele praktikavõimalust ühes stipendiumiga. Tänavu pälvis selle teise kursuse õpilane Caspar Raidla, kes koolitöö kõrvalt taastab oma isa uunikumi.

Eesti üks suuremaid automüüjaid Amserv on pakkunud kutsehariduskeskuse noortele autotehnikutele praktikavõimalust ühes stipendiumiga.

Tänavu pälvis selle teise kursuse õpilane Caspar Raidla, kes koolitöö kõrvalt taastab oma isa uunikumi.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) sõiduauto tehnikute õppekavatöörühma juhi ja töökoja juhataja Mario Susi sõnutsi võetakse igal aastal erialale õppima 30 õpilast. Kui varem jõudis õpingutega ühele poole ligemale 20 noort, on see viimastel aastatel olnud veerandsaja ümber.
Noorte oskuste tase on käinud lainetena. Kui Susi 2013. aastal alustas, olid osavamate kätega noored. Vahepeal toimus suur langus, kuid nüüd on oskused taas tõusuteel. Ta märkis, et paljuski sõltub see sellest, kust noor on tulnud.
Ütleme ausalt, et nenel õpilastel, kes kuskil Mai korteris elavad ega tegele sellega, on käeline oskus kehvem.

 
Mario Susi,
Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppekavatöörühma juht
  
Palju sõltub vanemate eeskujust. “Ütleme ausalt, et nendel õpilastel, kes kuskil Mai korteris elavad ega tegele sellega (autode remontimisega, K. N.), on käeline oskus kehvem,” lausus Susi. “Mõni on väga andekas, tuleb ja saab hakkama, kui paar korda on ette näidatud.”
Noormeeste kõrval tuleb igal aastal õppima mõni neiu sooviga autotehnikuks saada. Esimesel kursusel on neli, teisel ja kolmandal kaks tütarlast. Enim oli neid 2014. aastal, kui autotehnikuks tuli õppima viis neidu. Susi hinnangul on neidudel rohkem kannatlikkust ja tahtmist kui noormeestel.
Sõiduautotehniku teise kursuse õpilane Caspar Raidla sai huvi autode vastu kodust kaasa. Tema eeskujuks on olnud isa, kellega koos on noormees garaažis tegutsenud.
Õpet Raidla keerukaks ei pea. Uued asjad võivad alguses tunduda keerulised, kuid korduvalt läbi tehes kinnistuvad kergemini. Praktilist väljundit on omajagu ja õpilastel lastakse endal proovida ning kui ise hakkama ei saa, juhendatakse Raidla sõnutsi korralikult.
Mullu PKHK autotehniku eriala õpilasena Amservilt stipendiumi ja praktikakoha saanud Aigar Blande töötab nüüdseks Amservis.
Ettepaneku kandideerida tegi Raidlale ja kahele teisele noormehele õpetaja. Stipendiumi saamiseks tuli kirjutada motivatsioonikiri ja pidada videovestlus. Nende põhjal otsustatigi, et Raidla saab tuleva aasta veeburaris minna praktikale Amservi ja peale selle maksab Amserv talle kümme kuud stipendiumi, mille väärtuseks tuleb kokku 1000 eurot.
Tööpraktikat ootab Raidla põnevusega ja pelgust uute asjade ees ei tunne, kuna see ongi õppimise koht.
Õpetaja iseloomustas Raidlat vaikse noormehena, kes oskab ise mõelda ja suudab iseseisvalt hakkama saada.
Raidla paneb käed autodele külge väljaspool koolitundegi. Kodus tegeleb noormees nimelt autode taastamisega. Tema enda Žiguli-projekt on praegu pausil, kuna varuosad said otsa.
Hobina meeldib see niivõrd, et sellest võiks kunagi töö ka saada.

 
Caspar Raidla,
Õpilane
  
Selle asemel taastab Raidla isa 1968. aasta Ford Mustangit. Noormees märkis, et selliseid väga palju enam liikvel pole ja kui on, on taastatud autode hind on väga kõrge. “Tänu sellele on praktiline pool päris suur ja õpitudki on veidi üle aasta,” rääkis ta.
Raidla arvates ei ole ta veel elektroonikaga eriti sina peal ja tunneb end kindlamalt mootorite ja mehaanika valdkonnas.
Susi rääkis, et on näha, kui õpilased peale koolitundide koduski autode kallal nokitsevad. Kuna koolitöökojas on paremad tingimused kui kodus, näiteks on olemas tõstuk ja suur valik tööriistu, on noored uurinud võimalust kooliski tegutseda. Mõnel tublimal õpilasel seda vahel ka lubatakse.
Tulevikus näeb Raidla end pigem autode taastajana, kui suures töökojas. “Hobina meeldib see niivõrd, et sellest võiks kunagi töö ka saada,” märkis noormees. Talle meeldib rahulikum projekti kallal nokitsemine. Näiteks oma Žiguliga on ta tegelnud üle paarisaja töötunni. Täpset arvu ta ei teagi, kuna arvepidamine on sassi läinud.

Tagasi